Pealkirjas toodud väljend tähendab kaootilist tulemust mingis olukorras, kuhu jõudmiseks tuli läbida teatud sammud. Sinna jõuda ei oleks tohtinud ega soovinud mitte ükski osapool. Teine hea väljend on “recipe of disaster” ehk “katastroofi retsept” ja katastroofiks võib pidada ebaõnnestumisi, mille tulemusel peab keegi tööd ümber tegema, midagi suuremas mahus kinni maksma või veel hullemat – kui tegemist on ehitiste stabiilsuse ning inimeludega.
Käesoleval hetkel kütab meedias kirgi Kuressaare keskväljaku põhjalik ümberehitus, mille tulemusel ei suuda vee ärajuhtimise süsteemid sellises koguses vihma või sulamise vett vastu võtta, kui tarvis oleks. Me ei analüüsi, kas tegemist on ehitaja, projekteerija, omavalitsuse, järelvalve või kõigi osapoolte süüga. Seda võib uurida avaldatud ekspertiisi põhjal.
Suurim ööpäevane sademete hulk mõõdeti Metskülas (Saaremaa) 4. juuli 1972, mil sadas maha korraga 148 mm. Esimene suurem uputus, mis jõudis keskväljaku teemal meediasse oli 22. juuli 2019, mil sademetemõõtur mõõtis 39,9mm ning nähtavusandur 86,7mm linna läheduses Roomassaares.
Lähteandmed, kuidas sadevee kogust arvutatakse toimub standardi EVS 848 “Väliskanalisatsioonivõrk” alusel ning seal saab eksida näiteks konstantide valikul valgala või pinnakatete äravooluteguritega. Mida tihedam on pinnakate, seda vähem vett imbub pinnasesse ja seda suurem on sademete arvutusäravool, mille torustik, truubid jne vastu peab võtma.

Kuna iga ettevõte soovib riske maandada ning mitte pankrotistuda kahjunõuetest, on otstarbekas oma tegevus kindlustada vastutuskindlustusega.
Vastutuskindlustuse iga aastane kulu ettevõttele sõltub kindlustussummast ning teenusepakkujast. Üldistusena võib tuuma mõned näited kindlustussumma €40-60 000.- EUR juures võib omavastutus olla €1500-2000.- EUR ning igakuine kulu ettevõttele umbes €130-150.- EUR, mis tavaliselt tuleb tasuda summeeritult aasta kohta või kvartali alusel.
Tuleb väga tähelepanelikult lugeda läbi lepingu eritingimused, et mõista, millises olukorras on vastutuskindlustusest kasu ja millises mitte. Siin on mõned näited:
- Näiteks kehtib vastutuskindlustus enamikel teenusepakkujatel juhul, kui ehitatakse tööprojekti järgi. Kindlustus ei maksa hüvitist, kui ehitati ilma tööprojektita.
- Kindlustus ei pruugi hüvitada kahjunõudeid, kui tegemist oli mõne muu osapoole veaga. Nt tegi vea geodeet kõrgusmärkide määramisel vms.
- Kindlustus ei maksa hüvitist kui oleks tulnud teha ka ilma kindlustusjuhtumita. Nt kui projektis on toimunud aladimensioneerimist ning hiljem selgub, et oleks pidanud tegelikult teisiti olema.
Tööprojekt on tänases kiires ühiskonnas pigem haruldus, seega tekib küsimus, mil moel kindlustusest üldse kasu on. Näiteks kui eel- või põhiprojektis on tehtud viga ja see viga kandub tööprojekti, siis kahju hüvitatakse. Soovitatav on arhitektidel sõlmida lepinguid nii et vastutus ei oleks suurem kui lepinguliste projektide maht. Alati on võimalik kindlustada ka üksikobjekti puhul, kus vastutus võib olla suurem ning on teadmine, et ehitamine toimub tõesti tööprojekti alusel.
Eksimine on inimlik. Vigu teevad kõik ning neid tuleb ennetada. Läbirääkida ka need teemad, millest tavaliselt rääkida ei taheta. Insenerieetika alusel peaks muutma küsitavaks kõik etapid. Korrektne “mindset” võiks olla kõike konstruktiivselt kritiseeriv, ehk “mis siis saab, kui see materjal ei sobi sinna” või “torud ei suuda vee kogust vastu võtta” või “kas see pinnas kannab seda vundamenti jne“.
Vastutuskindlustust pakuvad erinevad ettevõtted, kes on leitavad googeldades. Kõige olulisem on silmas pidada lepingu tingimusi ja mõista, kas kindlustusest on kasu või läheb raha musta auku.