Ehitise eelprojekt on ehitusloa taotluse aluseks. Eelprojekti vormistus ja kvaliteet on teenusepakkujate osas erinev. Põhiline küsimus, mis klient tavaliselt esitab: “Kas eelprojekti järgi saab ehitada?”
Eelprojekt koosneb seletuskiri (umbes 20 lk, ülesehitus: Ehitusprojekti ühisosa, välisruum, asendiplaani osa, tehnovõrgud ja -rajatised, vertikaalplaneering, haljastus, jäätmekäitlus, välisvalgustus, elektrivarustuse välisvõrk, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, hoone arhitektuur, sisearhitektuur, akustika, hoone konstruktsioonid, hoone tuleohutus, hoone veevärk ja kanalisatsioon, elektripaigaldised, energiatõhusus). Vormistus vastavalt EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” ning Maj.- ja taristuministri määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”.
Graafilises osas joonised: situatsiooni skeem, asendiplaan 1:500, põhiplaan, vundamendi plaan, teise korruse plaan, lõige või lõiked, nelivaade, avatäidete spetsifikatsioon, 3D mudel.
Tulles tagasi esimeses lõigus oleva küsimuse juurde, kas eelprojekti alusel saab ehitada või mitte, siis kindlat vastust ei ole. Sõltub ehitusfirmast, ehituskogemustest ning maja keerukusest. Mõistlik oleks ikka jätkata põhiprojekti ja tööprojekti staadiumis, kuid standardlahenduste puhul puudub sellel ka mõte. Eelprojekt on vaieldamatult kõige odavam ja lihtsamini saavutatav staadium projekteerimises ning tänapäeval leidub vähe standardlahendustega maju, mille ehitamiseks kasutatakse täiendavaid projekti staadiumeid.